Idee luua soomlastele mõeldud vanadekodu tekkis Endoja sõnul Soomes tegutseva arsti kogemuse põhjal. „See on pikemat aega olnud mõtteaineks, aga kuna Soome partner on ise selles valdkonnas tegev ja ta näeb neid probleeme sealt seestpoolt kogu aeg, siis oli tal idee, et äkki millegi sellisega Eestisse ümber astuda,“ selgitas ta.
Endoja ütles, et Eestiga võrreldes on Soomes vanurite olukord kohati raskem. Ta selgitas, et Eestis vastutavad järeltulijad vanuri heaolu eest, mis tähendab koguni võimalust esitada kohutusse hagi ja lastelt oma hooldamiseks raha välja nõuda. „Soomes selline asi kõne alla ei tule, seal seisab igaüks iseenda eest,“ lausus ta.
See tekitab Endoja sõnul olukorra, kus pensionär võib jääda rahahätta. „Kuna Soomes hinnad vanadekodus muudkui tõusevad, lagi jookseb eest ja pensionäril ju raha juurde ei teki ning lisavahendeid ei ole, siis on olukord muutunud kohati keeruliseks,“ nentis ta.
Seevastu Eestis oleks Endoja hinnangul sama teenuse eest võimalik maksta märksa vähem. Kui Soome keskmine hooldekodu tasu on ligi 4500 eurot ja odavamad ligi 2500 eurot, siis Nõmmele rajatava hooldekodu kohatasu oleks 1500 euro ringis. „Me tahtsime, et vanadele jääks rohkem raha kätte, kui nad on Eestis,“ ütles Jari-Vesa Isokotamäki. Ta selgitas, et hooldekodude hinnaerinevus riikide vahel tuleneb nii tööjõukuludest, maksudest kui ka elektrikuludest. „Kõik on Soomes kallim kui Eestis,“ märkis ta.
Soome standardite järgi
Endoja sõnul on Soomes hooldekodude standardid märksa kõrgemad kui Eestis ning haiglahoone ümberehitamisel püüavad nad Isokotamäkiga neid ka võimalikult täpselt järgida. „Pansionaadi elanik saab täpselt sellise keskkonna nagu ta Soomes harjunud on, sama tasemega teenuse ja ruumid, samasuguse meditsiinilise teeninduse, mis mahub täpselt nende eelduste sisse,“ lausus Endoja. Kohti jaguks Endoja hinnangul sellisesse hooldekodusse ligi 40 vanurile.
Endoja ütles, et hooldekodus saab olema näiteks kabel ja füsioteraapia ruum, kuid huvilistega vestlemise tulemusel peaks selguma, milliseid võimalusi oleks täpsemalt tarvis pakkuda. Huvilisi on Eendoja kinnitusel palju.
Nii Isokotamäki kui ka Endoja investeerivad enda sõnul hooldekodu loomisesse kokku ligi kaks miljonit eurot, kuid hilisem majandustegevus hakkab plaani järgi toimima MTÜ-na. „Eks projekti stardi rahastamine on meil ikkagi mõistlik juriidiliste kehade baasil ehk OÜ-de baasil, aga vanadekodu majandustegevus kui selline toimub mittetulundusliku ühinguna,“ ütles Endoja ja lisas, et tõenäoliselt on see ka kliendile vastuvõetavam.